Eestis hukkub tuleõnnetustes aastas ligi 50 inimest, teatas ERR ühes eelmise aastalõpu uudises. Päästeameti statistika kohaselt toimub keskmiselt 50% hoonetulekahjudest kodudes. Ülejäänud hoonetulekahjude, sealhulgas ka töökohtadel toimunud tulekahjude peamised põhjused on seotud näiteks lahtise tule kasutamise ja tuletööde nõuete mittetäitmisega, riketega ruumide ja hoonete elektripaigaldistes ja elektriseadmetes ning hooletusega elektriseadmete kasutamisel.

Tuleohutusnõuete mittetäitmist (ja tõenäoliselt ka mitteteadmist) peegeldab ka info järelevalve tulemustest:

Maikuus 2019 kontrollis Päästeamet reidi raames tuleohutusnõuete täitmist majutusasutustes üle Eesti. Kokku kontrolliti 197 majutusasutust, sealhulgas nii hotelle kui ka ühiselamuid ning puudusi leiti lausa 135 hoones. Suurimaks probleemiks oli tuletõkkeuste hoidmine avatud asendis. Tuletõkkeuksi ei tohiks avatud asendis hoida, sest nii ei ole tulekahju korral tule ning suitsu levik takistatud, mis omakorda paneb ohtu evakueerujate elu ja tervise ning kiirendab tulekahju arengut hoone teistes osades. Probleeme oli ka tulekahju alarmi ja evakuatsioonivalgustusega. Tulekahju avastamise seadmete ülesanne on avastada võimalik tuleoht varases staadiumis. Tulekahjusignalisatsiooni korrashoid tagab, et ehitises viibivaid inimesi teavitatakse tuleohust kohe. Töökorras evakuatsioonivalgustus võimaldab seda, et tulekahju korral oleksid väljapääsud inimestele kergesti leitavad ja võimaldab ehitisest ohutult evakueeruda. Samuti ei olnud evakuatsiooniks mõeldud trepikojad ja koridorid kergesti läbitavad ning väljapääsud olid kas lukus või oli uste ette midagi kuhjatud. Reidi tulemused on selges seoses ka statistikaga – 2018. aastal toimus Eesti majutusasutustes koguni 17 tulekahju.

Septembris tuli teade, et tuleohutusnõuete rikkumisi avastati 70%-s kontrollitud haridusasutustest ning probleeme esines koguni 153 hoones. Esines rikkumisi seoses automaatse tulekahju signalisatsioonisüsteemiga, evakuatsiooniga ning personalil jäi vajaka teadmistest, kuidas tulekahju korral tegutseda.

Kuidas peaks käituma tulekahju või tulekahjutunnuste avastamisel?

  1. Teavita valjuhäälselt lähedal asuvaid teisi hoones viibijaid
  2. Helista 112
  3. Väikese põlengu korral proovi tulekahju ise lokaliseerida/kustutada TAGADES ENDA OHUTUSE!
  4. Kui tulekahju kustutamine ei õnnestunud või on ohtlik, siis evakueeru

Novembris 2019 toimus Päästeameti kontrollreid ka Lõuna-Eesti meelelahutus- ja toitlustusasutustes, kus 37 kontrollitud ettevõtte peale kokku leiti 27 puudust. Päästeamet leiab, et ettevõtjatel oleks vaja tegeleda muu hulgas täiendavalt järgnevate punktidega:

  • EVAKUATSIOONITEEDE TÄHISTUSE, NENDE OHUTU NING TAKISTUSTETA LÄBITAVUSE JA EVAKUATSIOONIVALGUSTUSEGA

Evakuatsioonitee peab olema vabalt ja ohutult läbitav (teisisõnu kergelt läbitav), st evakuatsiooniteel ei oleks kasutatud kergesti süttivast materjalist tekstiile, ei ladustataks põlevmaterjale ega tõkestataks inimeste liikumist ja ehitisest või piiratud kinnisasjalt välja pääsemist (nt mööbli, sisustuse, inventari, kauba, ehitus- või põlevmaterjalide ladustamine evakuatsiooniteele või -pääsude ette), evakuatsioonipääsud oleksid vajadusel näiteks ka seestpoolt võtmeta avatavad.

Kui hoones on ainult üks väljapääs, siis ei tule seda evakuatsioonimärgistusega tähistada, sest on ilmselge, kus väljapääs asub. Samas ei välista see vabatahtlikult evakuatsioonipääsu või evakuatsioonitee tähistamist, kui selleks peaks olema vajadus. Oluline on see, et kasutatav tuleohutusmärk ei oleks eksitav ega takistaks inimeste evakuatsiooni (st märgistus peab olema üheselt arusaadav). Iga evakuatsiooniga seotud tuleohutusmärki tuleb vaadata konkreetse hoone kontekstis. Kui see ei ole evakuatsiooni seisukohast eksitav ega oma muud olulist puudust, ei pea märgi kasutamist keelama.

Erinevate tuleohutusmärkide lahenduste kaalumisel tuleb arvestada, et sellega oleks võimalik tagada eesmärgi saavutamine – inimeste teavitamine ehitise evakuatsiooni- või hädaväljapääsudest ning evakuatsiooniteedest.

Alus: Tuleohutusseaduse käsiraamat

  • TULETÕKKEUSTE NÕUETEKOHASE KASUTAMISE TAGAMISEGA (PEAVAD SULGUMA AUTOMAATSELT, OLEMA PÜSIVALT SULETUD ASENDIS)

Tuletõkkeuksed peavad olema automaatselt sulguvad. Lisaks peaks tuletõkkeuksed olema püsivalt suletud asendis. Kui on vaja uksi lahti hoida, peaksite kindlasti neile paigaldama magnetsulgurid.

  • TULEKUSTUTITE OLEMASOLU, ÕIGE PAIGUTUSE JA KONTROLLIGA

Käesoleva aasta jaanuaris kontrollisid päästeametnikud Lõuna-Eestis etteteatamata külastuste käigus ettevõtetes tuleohutuse tagamist ning leidsid erinevaid rikkumisi, mis toovad või võivad tuua ettevõtjale kaasa ka näiteks rahatrahvi. Muude rikkumiste hulgas leiti näiteks 15 ettevõttes kontrolli tähtaja ületanud tulekustuteid.

Tulekustuti valikul arvestatakse objekti pindala ja kasutusotstarvet, keskkonna tingimusi ning objektil olevate põlevainete ja tulekustutusaine sobivust.

Tulekustutite minimaalselt vajalik hulk on:

majutus-, õppe-, ravi- ja hooldeasutuses, spordi-, büroo- ja kogunemishoones, tootmis- ja laohoones ning -ruumis peaks olema üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 200 m2 kohta, kuid vähemalt kaks kustutit igale korrusele. Korrusel võib olla üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti juhul, kui selle korruse pindala on alla 50 m2.

Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt spetsiaalse kinnitusega hoone seinale, põrandale või kergesti avatavasse kappi ja paigutatakse kohta, kus on objektil viibivatel isikutel võimalik puhkenud tulekahju korral tulekustuti kergesti kätte saada või kus selle kasutamise vajaduse tõenäosus on kõige suurem.

Tulekustuti paigaldamisel ehitise seinale arvestatakse järgmiste nõuetega:

  1. tulekustuti ei tohi takistada uste täielikku avamist;
  2. tulekustuti põhi ei või olla põrandast või maapinnast kõrgemal kui 1,5 m;
  3. tulekustuti on nähtav või leitav märgistuse järgi;
  4. paigaldatud tulekustuti ei tohi takistada evakuatsiooniteel inimeste liikumist ja evakueerumist;
  5. tulekustuti asub küttekehast ohutul kaugusel

Objekti omanik tagab tulekustuti korrashoiu selle regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega. Tulekustuti kontrollimisel või hooldamisel juhindutakse standardiseeria EVS-EN 3 nõuetest ja tootjapoolsetest juhistest.

Alus: https://www.riigiteataja.ee/akt/110022016004

  • TULEKAHJUSIGNALISATSIOONI DOKUMENTATSIOONI JA HOOLDUSEGA

Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanik peab tagama automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hoolduse kord kvartalis ja iga-aastase hoolduse selleks vastavat kutset omava isiku poolt.

Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku ülesandeks on tagada:

  1. automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi vastavus käesolevale määrusele ja tootja juhistele;
  2. erinevate häirete, hoiatuste ja teiste süsteemist pärinevate juhtumite puhul tegutsemise protseduuride kindlaksmääramine ja täitmine;
  3. töötajate väljaõpe (Tuleohutuse enesekontrolli ja aruande koostamise eest vastutava isiku koolitus 13.04.2020)
  4. automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi töökindluse säilimine, sealhulgas andurite ümber vaba ruumi kindlustamine;
  5. valehäirete ennetamine, võttes tarvitusele vajalikke meetmeid, et hoida ära andurite rakendumine ja tulekahju teatenuppude ebaõige kasutamine;
  6. automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi sobivuse kohandamine, kui muutub ehitise kasutamisotstarve või märkimisväärselt planeering;
  7. päeviku pidamine ja sinna kõikide automaatsest tulekahjusignalisatsioonisüsteemist tulenevate või automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi mõjutavate sündmuste registreerimine;
  8. regulaarne hooldus, sealhulgas hooldustööde käigus avastatud puuduste kõrvaldamine;
  9. automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hoolduse kindlustamine pärast riket, tulekahju või muu sündmuse toimumist;
  10. ühe või mitme füüsilise isiku määramine lõike 2 punktides 1 kuni 9 loetletud ülesannete täitmiseks ning nende isikute nimede registreerimine päevikus;
  11. igapäevane vaatlus, kus kontrollitakse, et keskseade näitab normaalolukorda. Kui keskseade ei näita normaalolukorda, siis tuleb viga registreerida päevikus ja teatada sellest viivitamatult hooldajale. Lisaks sellele kontrollitakse, et igale eelneval päeval registreeritud rikketeatele on reageeritud ja printerites on piisavad paberi, tindi ja tahma varud.

Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi päevikus tuleb dateeritult registreerida kõik tulekahjuteated, sealhulgas valehäired, rikked, katsetused, lahti ühendused ja kontroll, hooldus- ja remonditööd. Iga tehtud töö kohta tuleb teha kokkuvõtlik kirjeldus. Päevikut tuleb säilitada volitustega isikutele juurdepääsetavas kohas, sealhulgas võimalusel keskseadme läheduses. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanik määrab päeviku pidamise ja hoidmise eest vastutava isiku. Paiknemisskeemid peavad olema kättesaadavad iga keskseadme ja kordusnäitude paneelide juures.

Alus: https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017008

  • TÖÖTAJATE TEADMISTE JA OSKUSTEGA NII OHU KORRAL TEGUTSEMISE, TULEOHUTUSPAIGALDISTE ASUKOHA KUI NENDE KASUTAMISE KOHTA

Iga asutuse ja ettevõtte juhi kohustus on korraldada töötajatele esmane tuleohutuse koolitus (st töötajatele või teenistujatele tuleb korraldada enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastav tuleohutuse koolitus). Koolituse eesmärk on anda töötajale piisavad ametiülesannete täitmisega seotud tuleohutuse teadmised. Oluline on arvestada, et see üldine kohustus laieneb kõigile ettevõtte või asutuse juhtidele, olenemata sellest, millise asutuse või ettevõttega on tegemist.

Kuna erinevatel töökohtadel on vajalikud teadmised väga erinevad, ei ole seadusega määratletud ühtset koolituskava, mis tuleks enne tööleasumist või ametikoha vahetust läbida.

Siiski tuleks koolitust korraldades arvestada, et iga töötaja peaks teadma, kuidas käituda tulekahju avastamisel (sh tulekahjust teavitamise kord, esmaste tulekustutusvahendite kasutamine, hoonest evakueerumise võimalused jne), sest iga töötaja võib olla tulekahju avastaja. Kui töötajale on pandud tulekahju korral täiendavaid ülesandeid, tuleb tagada ka nende täitmiseks vajalik koolitus (täiendavaks ülesandeks võib olla näiteks kohustus evakueerida teised hoones viibivad isikud). Samuti peavad kõik töötajad teadma, kuidas käituda tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häire korral, kuidas kasutada hoonet nii, et tulekahju avastamiseks ette nähtud seadmed ja paigaldised oleksid töökorras (nt tulekahjusignalisatsiooni häirekellad oleksid sisse lülitatud töörežiimi) ja tule ning suitsu leviku takistamiseks ettenähtud hoone osad täidaksid oma otstarvet (nt tuletõkkeuksed oleksid suletud või häire korral automaatselt suletavad).

Igas hoones on eeldatavasti mõni tuleohutuspaigaldis nagu tulekahjusignalisatsioonisüsteem, voolikusüsteem vms, samuti näevad ehituslikud tuleohutusnõuded ette mitmesuguseid tule ja suitsu leviku takistamiseks mõeldud lahendusi nagu tuletõkkeuksed jms. Kui asutuse töötajad oma teadmatuse tõttu paigaldiste ja hoone osade toimimist takistavad, on hoone valdaja investeeringud hoone tuleohutusse kasutud. Samuti võib tulekahju korral teadmatuse tõttu tekkinud olukord lõppeda traagiliselt või põhjustada suurema varakahju. Peale iga töötaja koolitamise on teatud ettevõtetel ja asutustel kohustus korraldada üks kord aastas tulekahju korral tegutsemise õppus. See puudutab neid ettevõtteid või asutusi, kellel on enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustus. Nimetatud nõue tuleneb TuOS-i § 6 lõikest 3. See tähendab, et kohustus laieneb ainult nendele asutustele või ettevõtetele, mis asuvad enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustuse kriteeriumitele vastavates ehitises. Enesekontrolli tuleohutusaruande kohustusega ettevõtted ja asutused on nimetatud TuOS-i § 4 lg 4 alusel välja antud siseministri määruses. Nendes ettevõtetes ja asutustes korraldatakse tulekahju korral tegutsemise õppusel iga aasta töötajate tuleohutuse koolitus, mis koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.

Alus: Tuleohutusseaduse käsiraamat

Allikad: Päästeameti Pressiteated 2019 ja 2020

Päästeameti tulekahjude statistika

Tuleohutuse enesekontrolli ja aruande koostamise eest vastutava isiku koolitus

Koostöös EOKK OÜ’ga toimub tuleohutuse enesekontrolli ja aruande koostamise eest vastutava isiku koolitus juba 13. aprillil 2020 Tallinnas. Tule koolitusele ja saa teadmised ning oskused tagamaks oma ettevõttes tuleohutus!

Kui soovite koolitusele registreeruda, siis vajutage SIIA

See postitus sündis koostöös Kalju Õunmanniga (koolitaja, spetsialiseerunud tuleohutuskoolituste ja -õppuste läbiviija) Eesti Ohutus- ja Koolituskeskusest www.EOKK.ee