”Vaatasin, et teil on esmaabikoolitus koolituskalendris, mis sobib nii autojuhiloa taotlejale, lapsehoidjale, relvaloa taotlejale kui ka töökoha esmaabiandjale. Mul on juba pikka aega olemas autojuhiluba ja läbitud ka autokooli esmaabikoolitus, kas tööandja võib mind määrata esmaabiandjaks ja ma ei pea enam minema uuesti esmaabikoolitusele?”

Lihtne küsimus ja võiks arvata, et ka lihtne vastus, aga päris nii see pole.

Vastus oleks esialgse küsimuse alusel – tööandja võibolla peab teid uuesti esmaabikoolitusele saatma aga võibolla ka mitte. Et vastata küsimusele ”Kas autokooli esmaabikoolitus on piisav, et olla töökoha esmaabiandja” ammendavalt, oleks vaja teada 3 asja:

  1. mis tegevusalal töötate/ametit peate, sest TTOS § 132 Esmaabi lg 2 kohaselt  ei pea määratud esmaabiandja uuesti esmaabikoolitusele minema, kui esmaabiandja igapäevane töö eeldab erakorralise meditsiini, anestesioloogia, intensiivravi või kiirabi teenuse osutamist
  2. millal eelmine (autokooli esmaabiandja) koolitus läbiti, sest  Tervise- ja Tööministri määruse nr 50  Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses § 3 lg 4 kohaselt ei tohi koolitusest olla rohkem aega möödas kui 3 aastat, st esmaabiandja tunnistuse kehtivusaeg on 3 aastat
  3. millise õppekava alusel autokoolis esmaabikoolituse läbisite, sest töökoha esmaabiandja ja mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse õppekavadele on kehtestatud kohustuslikud riiklikud, aga erinevad, nõuded (kattuvad nõuded mõlema õppekava puhul märgime teie jaoks ära väikese linnukesega):

Töökoha esmaabiandja väljaõppe koolituse miinimumõppekava (vt Tervise- ja tööministri määrus nr 50 Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses § 3 lg 2:

õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine
eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral)

esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine)

esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused;

esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral;

meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine;

esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral;

esmaabivahendite valik ja kasutamine töökohal.

Autokooli esmaabikoolituse miinimumõppekava (vt Sotsiaalministri määrus nr 80 Mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse ja teadmiste kontrolli ning õppevahendite ja -kava nõuded:

õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine;

esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine;

esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused (sealhulgas liiklusõnnetusele iseloomulikud vigastused), sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, sideme ja kolmnurkrätiku kasutamine, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised;

esmaabi külmakahjustuse ja põletuse korral sõltuvalt põhjustest (termilised, keemilised);

meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine;

mootorsõiduki esmaabikomplekti kasutamine.

Seega, kui olete meditsiinitöötaja, kes tegeleb iga päev elustamisega, pole üldse vaja esmaabikoolitust – olete piisavalt kvalifitseeritud ka seadusandluse kontekstis. Kui mitte, siis vaadake üle oma koolitustunnistus ja võrrelge autokooli esmaabikoolituse õppekava ning töökoha esmaabikoolituse õppekava –  millise õppekavaga kursuse läbisite ja millal, siis saate ka otsustada, kas vajate koolitusel uuesti osalemist või mitte. Kui vajate, oleme teie käsutuses – meie koolituskalenderi leiate SIIT.