Luu- ja lihaskonna vaevused on üks tavalisemaid tööga seotud terviseprobleeme maailmas ja need mõjutavad miljoneid töötajaid

Eelmisel aastal teavitas Tööelu portaal Euroopas läbi viidud luu- ja lihaskonna vaevuste uuringu kokkuvõtte avaldamisest (EU-OSHA lehel on avaldatud suuremahulise luu-ja lihaskonna vaevuste uuringu lõpparuanne ja kokkuvõte). Meie omalt poolt toome teieni Suurbritannias läbiviidud samasisuliste uuringute leiud ja järeldused.

Ühendkuningriikides kaotati aastal 2018 haigustele ja vigastustele 141,1 miljonit tööpäeva, nendest peaaegu 20 % olid seotud luu- ja lihaskonna probleemidega. Arvestuslikult kulub Ühendkuningriikidel selle probleemi peale aastas 10 miljardit naela.

Public Health Englandi poolt koostatud ülevaade 2019. aasta septembris tõi välja, et ühele neljast täiskasvanust on kroonilise valu ning sealhulgas ka luu- ja lihaskonna vaevuste vastu valu leevendamiseks kirjutatud välja sõltuvust tekitavaid ravimeid ning nendest inimestest pooled võtavad antud ravimeid kauem kui 12 kuud.

Aasta 2020 augustis avaldati National Institute for Health and Care Excellence’i(NICE) poolt juhis, milel kohaselt ei tohiks inimestele, kes põevad kroonilist valu, mida ei saa selgitada näiteks ühegi teise haigusseisundiga, seal hulgas ka krooniliste luu- ja lihaskonna vaevustega, valuga toime tulemiseks opioide enam määrata. Juhise kohaselt tuleks inimestele pakkuda luu- ja lihaskonna vaevuste ravimiseks ja leevendamiseks hoopis füsioteraapiat, grupivõimlemist, nõelravi ja psühholoogilist teraapiat.

Peaaegu pooltel kroonilise valu all kannatajatest on depressioonidiagnoos ning kaks kolmandikku kannatajatest ei ole selle tõttu töövõimelised

Juhises rõhutati, et kui erinevad „raviplaanid on mitteefektiivsed või halvasti talutavad, on oluline saada arusaam sellest, kuidas valu inimese elu ja teda ümbritsevaid inimesi mõjutab, sest teades, mis on antud inimesele oluline, on see efektiivse raviplaani koostamisel esimene samm.’’ Samuti toodi välja, et kroonilise valu ravimiseks tuleks küll kaaluda antidepressante, samas paratsetamooli, mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid nagu aspiriini, ibuprofeeni ja ka bensodiasepiini või opioide ei tohiks manustada, sest need võivad põhjustada rohkem kahju kui kasu.

Vastavalt Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuurile on tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused näiteks lihaste, liigeste ja kõõluste kahjustused, mida põhjustavad peamiselt töö või vahetu töökeskkond. Need mõjutavad enamasti selga, kaela, õlgu ja ülajäsemeid, aga võivad mõjutada ka alajäsemeid.

Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi tekib aja jooksul, tulenedes näiteks tihedast kokkupuutest suurte koormustega pika perioodi jooksul. Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused võivad aga olla ka ägedad traumad, nagu näiteks luumurrud, mis tekivad tööõnnetuse tõttu

Luu- ja lihaskonna vaevused võivad olla väga kahjulikud inimese elukvaliteedile ja töövõimele ning on ühed levinuimad invaliidsuse, töövõimetuse ja varajase pensionile jäämise põhjustajaid. Töölt puudumine (absentism), nagu ka töö ajal töö mitte tegemine (presentism), on suured probleemid – see tähendab, et luu- ja lihaskonna vaevuse tõttu valu tundmine mõjutab oluliselt nii sooritust kui ka produktiivsust.

2020. aasta oktoobris alanud EU-OSHA Tervislike töökohtade kampaania 2020-22 keskendub tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustele. Loosungiga ’’Tervislikud töökohad vähendavad koormust’’ püüab kampaania mis on omasuguste seas ulatuslikuim maailmas, tõsta teadlikkust selle kohta, kuidas tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused mõjutavad kõiki sektoreid ja töökohti ning näidata, et need on ennetatavad ja ohjatavad. Kampaania keskendub eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning haavatavatele töötajasgruppidele, tagades, et kampaania jõuaks nendeni, kes vajavad tuge kõige enam.

Luu- ja lihaskonna vaevuste ning kroonilise valu üks põhjustajatest on ka valesti käsitsi raskuste teisaldamine

Hea näitena, kuidas raskuste käsitsi teisaldamise ohutuse osas teadlikust tõsta, võib tuua London Bridge jaama ehitusprojekti Ühendkuningriikides. Töötajatele telliti põhjalik raskuste käsitisi teisaldamise koolitus peale seda, kui tööõnnetuste analüüsimisel selgus, et enamus tööõnnetusi ehitusplatsil on seotud tegelikult valede raskuste käsitsi teisaldamise töövõtetega.
Lisaks muule demonstreeris Briti Olümpiasportlane Sonny Webster nimetatud koolitusel 175 kg raskuse tõstmist. Samal ajal, kui selgitati raskuste käsitsi teisaldamise põhimõtteid, näidati õigeid töövõtteid töötajatele ka laval ette. Kokku õpetati sellel koolitusel umbes 1000 ettevõtte töötajat ohutult käsitsi raskusi teisaldama, nendest 18 töötajat õpetati teisi juhendama ning märkama töökeskkonnas valesti raskuste teisaldamist, sekkuma ning juhendama õigeid võtteid kasutama.

’’Kuigi alguses suhtusid mõned osalejad skeptiliselt, oli meeldiv näha inimesi aru saamas, et raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevatele väljakutsetele on olemas praktilised lahendused,’’ ütleb London Bridge projektijuht Mark Howard

Ta jätkas: ’’2016. aasta alguses nägime juba päris mitmeid käsitsi raskuste teisaldamisega seotud probleeme analüüsides meieni jõudnud intsidente, peaaegu juhtunud õnnetusi ja ohuolukordi, samuti töökohtade vaatluste kaudu. Me tahtsime proovida midagi teistsugust, et tõsta teadlikkust ja pakkuda töötajatele töökohapõhist väljaõpet, et nad saaks oma tööülesandeid täita ohutult.“

Töötajate käsitsi raskuste teisaldamise alast väljaõpet käsitatakse üleüldiselt kui parimat viisi luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamiseks töökohal, samas, kuigi väljaõpe on küll oluline, on riskide hindamine ja analüüs see, mis viib edasi. Tööandjaid innustatakse võtma arvesse olusid, millega töötajad peavad ka väljaspool tööd kokku puutuma. Arutlused luu- ja lihaskonna vaevuste üle, mis ei kata ainult kontrollitud töökeskkonda, vaid ka tegevusi väljaspool tööd, (kui on juba välja kujunenud kehvad liikumise ja raskuste teisaldamise harjumused, kehv rüht ning füüsilise treeningu puudumine, mis samuti tõstavad riski haigestuda luu- ja lihaskonna haigustesse) julgustavad heaolu jõudmist järellainetusena töötajate tava- ja igapäevaellu.

  1. aastal läbi viidud üle Euroopalise ettevõtete uuringu kohaselt on kõige tihemini tuvastatud riskifaktor luu- ja lihaskonna vaevuste puhul:
  • käe ja käsivarre korduvad liigutused (65 % töötajatest)
  • pikaajaline istumine (61 % töötajatest)
  • raskete inimeste/ raskete esemete tõstmine või teisaldamine (52 % töötajatest)
  • kiirustamine (45 % töötajatest)
  • väsitavad ja/või valulikud tööasendid (31 % töötajatest).

Samas, luu- ja lihaskonna vaevused on ennetatavad. Integreeritud lähenemisviiside kasutamine ja tervisekahjustusi ennetava töökultuuri juurutamine, on antud probleemi lahendamise alustalad:

  • Töökeskkonna riskianalüüs: kõige tähtsam ning peaks sisaldama muuhulgas ka olemasolevaid ja vajaminevaid ennetusmeetmeid tervisekahjustuste ärahoidmiseks (tegevuskava).
  • Erinevate lahenduste ja ennetusmeetmete kombineerimine: see peaks olema iga töökeskkonna esimene prioriteet. Kuna on mitmeid erinevaid faktoreid, mis põhjustavad luu- ja lihaskonna vaevuseid, on kombineeritud lähenemisviis parim, näiteks kokku pannes töökeskkonnaga seotud parenduste/muudatuste tegemine (näiteks tööliigutuste ja asendite läbimõtlemine, et tagada ergonoomilisem töö), töö- ja puhkeaja korralduse muudatused (näiteks piisava sageduse ja pikkusega puhkepauside võimaldamine), psühhosotsiaalsete ohuteguritega tegelemine (näiteks töötajatele suurema otsustusõiguse andmine oma töökeskkonna osas) ja töötajate arendamine (näiteks hea rühi hoidmise kohta koolituste võimaldamine).

Refereeritud Jane Warreni artikklist pealkirjaga ’’Moving Forward’’ väljaandes RoSpa OS&H Journal September 2020