Kas oled näiteks alustava töökeskkonnaspetsialistina sattunud olukorda, kus ootamatult saabub ettevõtte üldmeilile teade Tööinspektsioonilt, et ettevõtte töötajaga on juhtunud tööõnnetus? Teil on kümme tööpäeva aega uurimise läbiviimiseks ja tulemuse vormistamiseks ning edastamiseks Tööinspektsioonile? Lisaks antakse mõista, et ettevõte ei ole volitanud kedagi isikuandmeid töötlema? Ehmatab ära, mis? Paanikaks ei ole tegelikult üldse põhjust! On küll omaette küsimus, miks teie organisatsioonis info ei liigu st miks said sa töökeskkonnaspetsialistina juhtunud õnnetusest teada Tööinspektsioonilt, kuid see on pigem juhtimiskvaliteedi küsimus tippjuhtidele, mille lahendamine võib aega võtta.

Tööõnnetuse uurimise kontekstis aga on sul töökeskkonnaspetsialistina palju pakilisemad ülesanded:

  1. tagada, et tööõnnetuse uurimine oleks nagu kord ja kohus kümne tööpäeva jooksul läbi viidud
  2. tööõnnetuse asjaolud välja selgitatud ning
  3. kolme tööpäeva jooksul peale uurimist tööõnnetuse raport vormistatud, allkirjastatud ning Tööinspektsioonile edastatud.

Veidi sissejuhatuseks tööõnnetuste kohta:

Vastavalt TTOS-ile (§ 22. Tööõnnetus) on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena käsitlemisel on oluline, et juhtum oleks põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Oluline on ka siinkohal meelde tuletada, et seadusest tulenev uurimise kord ja raporti vormistamine on õnnetuse uurimisel kohustuslik alates 01.01.2019 sellisel juhul, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Muudel juhtudel saab tööandja ise otsustada, millised on vajalikud uurimistegevused ning etteantud vormis raportit koostada ei ole vaja.

Mida siis teha, et tööõnnetuse uurimine läbi viia, vajalik info koguda ja ära vormistada nagu kord ja kohus:

  1. Koostada Tööinspektsioonile volitus isikuandmete töötlemiseks, kui seda ei ole mingil põhjusel tööandja poolt varem tehtud. Loe selle kohta täpsemalt SIIT ja SIIT
  2. Helistada töövõimetuslehel olevale kannatanule (kui ta on kontaktne) ja küsida kuidas ja mis asjaoludel õnnetus juhtus
  3. Kui ta on selleks võimeline (käed töötavad), siis paluda tal kirjutada e-kiri (seletuskirjana)

Seletuskirjas peaksid olema järgmised andmed:

  • Töötaja (kannatanu) ees- ja perekonnanimi:
  • Tööõnnetuse kuupäev:
  • Tööõnnetuse toimumise kellaaeg:
  • Mitu tundi alates töötaja tööpäeva algusest oli möödunud?
  • Tööõnnetuse toimumise koht:
  • Töötamise koht/ tegevus:
  • Töötaja tegevus tööõnnetuse hetkel / tööõnnetuse asjaolude selgitus (mida töötaja konkreetselt tegi õnnetuse hetkel, mis juhtus (võimalikult täpselt) õnnetusse sattunud töötajaga ja mis liigutus/tegevus/materjal vms põhjustas töötaja arvates tööõnnetuse)
  • Tööõnnetuse  pealtnägijad:
  • Keda teavitati tööõnnetusest, kelle poolt ja millal:
  • Mis edasi toimus (anti esmaabi, jätkati tööd, viidi traumapunkti (kes viis), läks ise arsti juurde, kas väljastati töövõimetusleht vms):
  • Seletuskirja kirjutaja andmed (nimi, amet, allkiri):

Kui oled töötajalt saanud seletuskirja kõigi vajaminevate andmetega, siis peaksid lisaks:

  1. Tegema foto ja vajadusel joonistama skeemi sündmuskohast/vigastuse tekitajast
  2. Võtma seletuskirja ka kannatanu otseselt juhilt (miks töötaja oli seal kus ta oli ja mis ta seal täpselt tegi ning kas ja millist tööülesannet töötaja õnnetuse hetkel teostas)
  3. Võtma seletuskirja pealtnägija(te)lt, kui keegi kolleegidest nägi õnnetust pealt (võib kasutada sama kontroll-lehte, mis kannatanu puhul)
  4. Otsustama tulenevalt kogutud infost, mis oli tervisekahjustuse/vigastuse otseseks/vahetuks põhjustajaks ja mis oli juurpõhjuseks (näiteks: on olemas reeglid, töötaja teadis neid ja rikkus teadlikult või töötaja rikkus reegleid aga ebateadlikult, st ei olnud piisavalt juhendatud või keegi teine rikkus mingeid reegleid või reegleid ei olnudki) ja mida peaks tegema, et see sama õnnetus enam ei korduks
  5. Vormistada tööõnnetuse uurimise raport, mille vormi saab alla tõmmata Tööinspektsiooni kodulehelt

Tööõnnetuse uurimise raporti vormistamiseks on vaja kannatanu kohta lisaks veel teada: töötaja isikukoodi, kodust aadressi ja telefoninumbrit/e-posti aadressi ning tööle asumise kuupäeva. Tööõnnetuse raporti täitmise selgituse leiad SIIT

Peale raporti koostamist lase töökeskkonnavolinikul ja töökeskkonnaspetsialistil raport digiallkirjastada ning saada allkirjastatud raport tööinspektsiooni ja kannatanu e-posti aadressile hiljemalt 13 tööpäeva jooksul alates õnnetuse toimumisest.

Kui raport on koostatud ja õnnetuse asjaolud ja juurpõhjused selged, saab hakata planeerima ja teostama tegevusi, mis välistaksid õnnetuse kordumise või vähendaksid selle tõenäosust (näiteks paigaldada/vahetada välja märgistus; hankida paremad töövahendid/isikukaitsevahendid; koostada juhend; viia läbi juhendamine; täiendada riskianalüüsi vms sõltuvalt juurpõhjuse olemusest).

Ohutut töötamist!