Vaimse tervise probleemid võivad mõjutada kõiki, sealhulgas ka neid kelle ülesandeks on teiste aitamine. Kes aga aitaks aitajat?

Käesoleva postitusega toome teieni näiteid Suurbritannias läbi viidud uuringust ja selle baasil välja töötatud lahendustest.

Vaimse tervise teenuseid vajatakse praegu, kui ressursid on piiratud ja stressitase kõrge, rohkem kui kunagi varem. Kärped rahastamisel, ka Ühendkuningriikide riiklikus tervishoiuteenistuses (NHS) võivad aga põhjustada sisemiste toetusega tegelevate infrastruktuuride lagunemise.
See toob kaasa selle, et töötajad pelgavad enda vaimse tervise probleemidest kolleegide ja juhtidega rääkida, sest nad kardavad negatiivseid hinnanguid ja diskrimineerimist.

Üheks selliseks näiteks on väljaande The RoSPA OS&H Journal July-August 2020 Jane Warreni artikli ’’Caring for Carers’’ kohaselt sotsiaaltöötajana töötav Laura Sharp, kes töötab nii täiskasvanute kui ka lastega. ,,Isegi siis, kui ma töötasin psühhiaatriakliinikus ja kannatasin ise vaimse tervise probleemide all, tundsin ma, et ma ei saa oma juhi peale loota, et saada üle tundest, et ma olen lihtsalt ’veidi ärevil’’’, ütleb ta.
,,Ma töötasin iga päev enesetapukalduvustega inimestega, aga mulle öeldi, et ma ei oleks ’nii emotsionaalne’’’. Sharp ütleb, et see kogemus tegi tema töö, millega kaasnes ka tihti patsientide enesevigastamise ennetamine, väga traumeerivaks.
,,Ma ei tundnud, et ma kontrollin olukorda, ei tundnud end turvaliselt ei füüsiliselt, emotsionaalselt ega professionaalselt,’’ tunnistab ta. Ning ta ei ole ainus.

British Psychoanalytic Council ja UK Council for Psychotherapy poolt tehtud uuringus leiti, et suur osa vaimse tervise valdkonna töötajatest on ’’läbipõlenud ja raskustes’’ ning ei tunne, et saavad vaimse tervise probleemidega tegelemisel piisavalt abi ja toetust.
Kuigi vaimse tervise probleemidesse suhtumine on Suurbritannias ühiskonna tasandil üleüldiselt paranemas, on irooniline, et sama stigma eksisteerib jätkuvalt tervishoiuvaldkonna töötajate endi seas.
,,Vaimse tervise valdkonna töötajatelt oodatakse tihti, et nad oleksid iseseisvad ja suutelised traumeeriva ja emotsionaalselt raske tööga toime tulema,’’ ütleb Ruth Allen, British Association of Social Workers (BASW) tegevjuht.

Üldiselt eeldatakse, et sektori töötajad on ise trauma suhtes vähem vastuvõtlikud ja on kuidagi tundetuks muutunud emotsionaalselt raske töö suhtes, mida nad teevad.

Need ebarealistlikud ootused võivad tihti olla tegelikuks põhjuseks, miks töötajad saavad vähem sisulist ja laiaulatuslikku tuge. Samuti paneb see eeldus töötajaid tundma, et neil ei ole aega muutustega kohaneda ja endast parimat anda.

Middlesex Ülikooli akadeemik Dr Elizabeth Cotton, kes tegeleb valdkonna uuringutega, on leidnud, et väga paljud selle sektori töötajatest ei taha rääkida sellest, mis nende tööelus toimub. ,,Nad kardavad, et neid kantakse n-ö musta nimekirja ning neile ei suunata enam patsiente,’’ ütleb Cotton. ,,Paljud vastajad minu uurimuses keeldusid jagamast enda kontaktandmeid kartusest, et peavad seetõttu tööl negatiivseid tagajärgi kannatama.’’

Niisiis, millised on need tugiteenused, mis on olemas või tagatud vaimse tervise valdkonna töötajatele Suurbritannias? Vastuseks on, et see sõltub väga palju konkreetse piirkonna NHS’i üksusest. Üldiselt on heaks näiteks West London Mental Health Trust. Selle fondi teenuse Back of Track Improving Access to Psychological Therapies (IAPT) töötajad teavitasid, et nende vaimne tervis kannatab pikkade töötundide ja stressirohkete olukordade tõttu. Peale info laekumist ja analüüsimist moodustati valdkonna eesliinitöötajate poolt nn heaolumeeskond ja viidi läbi küsitlus enda kolleegide hulgas.

Küsitluse abil saadi töötajatelt mitmeid häid ideid töökorralduse muutmiseks, mis viidi ka ellu:

  • iganädalane eneseanalüüsi arutelugruppide moodustamine;
  • riskijuhtimise protseduuride ülevaatamine;
  • tänukirjade saatmine siis, kui keegi on kedagi aidanud;
  • heaoluga seotud informatsiooni jagamine, et meeskonnale meelde tuletada enda eest hoolitsemist ning teavitada, kuidas saada vajadusel edasist tuge;
  • meeskonna poolt läbiviidavate mindfulness harjutuste tegemine;
  • igakuiste meeskonna kokkusaamiste korraldamine.

„Need lihtsad, aga samas odavad muudatused aitasid oluliselt parandada töötajate vaimset heaolu’’ ütleb fondi eeskõneleja.

,,Kahe aasta jooksul on töötajate hulk, kes hindavad enda vaimset tervist heaks, tõusnud 57 protsendilt 84 protsendile. Samal perioodil tõusis töötajate arv, kes end oma töörollidega kaasnevate nõudmistega mugavalt tundsid 58 protsendilt 86 protsendile.’’

Fond Northumbria Healthcare NHS Foundation Trust on pikaajaliselt pühendunud töötajate tervisele ja heaolule, hoides vaimset tervist eriti tähtsal kohal. Selles fondis on eraldi organisatsioonisisene psühholoogiameeskond ning aastal 1999 sai neist esimene fond UK’s, kus töötab ainult oma töötajaid teenindav pühendunud kliiniline psühholoog. Fondi töötajatel on ligipääs suurele hulgale tugiteenustele, mis muuhulgas sisaldavad ressursse sõltuvalt olukorra tõsidusest ning kiiret juurdepääsu mitmetele üks-ühele teraapiatele. Fondil on ka sihtotstarbelised tugiteenused aitamaks vaimse tervise tõttu töölt eemal olnud töötajatel tööle naasta.

The General Medical Council (GMC) soovitab töötajatel olla tähelepanelik vaimse tervise probleemide, depressiooni ning alkoholi- ja narkootikumisõltuvuse suhtes (nii iseenda kui ka kolleegide puhul) ja ‘’reageerida viivitamatult, kui on põhjust uskuda, et sina või kolleeg võib panna patsiente ohtu.’’

,,Enamikus olukordades tähendab see soovitust kolleegi või juhi poolt, et töötaja võtaks enda jaoks aega, eemaldaks end töökeskkonnast ning leiaks asjakohast abi’’ ütleb Dr Clare Gerada, Practitioner Health Programme meditsiinidirektor ja kunagine Royal College of General Practitioners (RCGP) eesistuja.

Dr Gerada oli ka seotud programmi DocHealth algatamisega, mis on uus Londonis avatud spetsialiseeritud psühhoteraapia teenus arstidele ja mida toetavad British Medical Association (BMA) ja Royal Medical Benevolent Fund. Kõik UK arstid saavad ilma saatekirjata selle teenusega kuni 6 näost näkku vastuvõtuaega ja võimaluse planeerida edasist abi. ,,Arstid ei ole vaimse tervise probleemide suhtes immuunsed,’’ ütleb Dr Gerada. ,,Tegelikkuses on arstide seas depressiooni ja ärevust kõrgel määral ja eriti naisarstide seas on enesetappe tunduvalt rohkem kui ülejäänud elanikkonnas.’’

,,Alates aastast 2008 olen juhtinud konfidentsiaalset NHS’i teenust arstidele, kellel on vaimse tervise ja sõltuvuse probleeme. Paljud arstid, kes meie teenusteni jõuavad räägivad häbist, mida seostatakse ’’mitte toimetulemisega’’ või mitte terve olemisega ning hirmust, et oma vaimsest haigusest rääkimine viib ‘’karjäärialase enesetapuni’’. Arstid muretsevad konfidentsiaalsuse pärast ja selle pärast, et neid suunatakse kinnisesse raviasutusse, kui nad tunnistavad, et neil on vaimse tervise probleem.’’

Vaimse tervisega seonduva kultuuri muutmine on eriti efektiivne siis, kui seda toetatakse kõrgetelt ametikohtadelt.

Eelmisel aastal otsustas Deborah Lee, Gloucestershire Hospitals NHS Foundation Trust tegevjuht jagada enda vaimse tervise probleemide kogemust oma 7500-pealise töötajate kollektiiviga, näitamaks, et vaimset tervist ei tohiks näha kui nõrkust.

Tema väga isiklik blogi paljastas ’’õuduse’’ ja ’’ärevuse’’ mida ta koges, kui ta kümme aastat tagasi haigeks jäi. Ta rääkis ka, kuidas tema enda tolleaegne juht soovitas tal öelda, et ta kannatab hoopis füüsilise haiguse all, sest siis tunduks ta ’’vähem nõdrameelne’’.

,,Ma sain rohkem e-kirju selle blogi tõttu, kui ma olin saanud kahe aasta jooksul. See tekitas tunde, et mind on märgatud ja et minuga on kerge samastuda,’’ ütleb ta. Samuti andis see tema alluvatele võimaluse leida tuge enda vaimse tervise probleemide korral. ,,See, et minu kogemus jõudis kõigini nii positiivselt on minu karjääri üks kõrghetki,’’ ütleb Lee, kes nüüd julgustab juhte arendamaks organisatsioonikultuuri, mis seaks esikohale töötajate vaimse tervise ja võimaldaks avatud arutlusi vaimse tervise teemadel.

Abigail Hopewell, kes on ka eespool nimetatud fondi juhtkonnas ja ka fondi arengu osakonna juht, ütleb, et Lee avatusel on olnud märkimisväärne ja kauakestev mõju: ,,Mind julgustas see oluliselt nähes, et meie organisatsiooni juht oli enda kogemustega nii avatud ja aus. See on teinud meile kõigile võimalikuks enda vaimse tervise probleemidest rääkimise ning me teame, et meid toetatakse.’’

Refereeritud Jane Warreni artiklist pealkirjaga ’’Caring for Carers’’ väljaandes The RoSPA OS&H Journal July-August 2020